Kohtumine kirjanikuga: Triin Tasuja („Sex, drugs & poetry“)
20.05.2026
Südalinna raamatukogu
Triin Tasuja on paljudele tuttav oma luuleteekonnalt. Viimastel aastatel on teda paelunud vaimse tervise teema ja ta on võtnud ka ette sellest kogemuslikult kirjutada. Kutsume Südalinna Raamatukogusse nii 13-15 aastaseid noori kui ka teisi, kellele võiks pakkuda huvi Triinu uuem loometöö, sisekaemus ja kogemus, mida ta vaimse tervise teekonnal kogenud on. Noored vajavad eriti tänapäeval turvalist ruumi vaimse tervise teemade avamiseks, kuna just selles vanuses võivad neuroeripärad ja suured identiteediküsimused eriti teravalt esile kerkida. Töötuba loob võimaluse kuulata, mõtestada ja ehk ka ära tunda iseennast tekstide kaudu ning vanemate kuulajate puhul luua sild mineviku ja tänase mina vahel.
Ratastoolitantsu töötuba: Kaie Seger
22.05.2026
Kanuti Gildi SAAL
Ratastoolitantsu töötoas kogetakse liikumise ja rütmi võimalusi viisil, mis avardab arusaama tantsust kui kõigile kättesaadavast kunstivormist. Osalejad saavad proovida praktilisi harjutusi ning kogeda partnerluse ja koostöö dünaamikat liikumises.
Kuulmislanguse töötuba: Katrin Jõgisaar ja Külliki Bode
24.05.2026
Kanuti Gildi SAAL
Töötuba annab praktilise ülevaate kuulmislangusega inimeste kogemusest ning sellest, kuidas luua paremini ligipääsetavaid kultuuri- ja suhtlusruume. Läbi kogemuslike harjutuste ja arutelude õpitakse märkama suhtlusbarjääre ning leidma lihtsaid, toimivaid lahendusi. Sobib kõigile, kes soovivad teadlikumalt ja kaasavamalt suhelda.
Kuraatorituur ja vestlusring autsiderkunsti näitusel “Varjatud valgus” T1 keskuses
23.05.2026
T1 Keskus
Autsiderkunstinäitus “Varjatud valgus” kõrvutab kahes erinevas ruumis kahte erinevat kogemust, mida sageli vaadatakse ühise nimetaja all ja mida tegelikult ei peaks segamini ajama. Mõlemas ruumis me näeme kunsti – siirast, tundlikku eneseväljendust – aga kogemus, kust see tuleb, on täiesti erinev. Kuraatorituuril ja vestlusringis avavad kuraatorid, kunstnikud ja juhendajad kahte erinevat maailma. Mis on autsiderkunst? Kuidas töötavad juhendajad kahe eri sihtrühmaga?
Intellektipuudega inimeste looming ei suhestu ühiskonnaga samal viisil, nagu inimesed tavaliselt suhestuvad. See ei ole dialoog vaatajaga, see on monoloog – see lihtsalt on. See saadab vaatajale kogemuse sügavalt sisemaailmast, kus kontakti otsingud on juba lõppenud.
Psüühikahäiretega inimeste looming sünnib teisest kohast. See on väga tugevas ja tundlikus suhtes maailmaga: tajub, reageerib, kompab. See on dialoog – vahel karje, vahel kontakt, vahel teadlik kontakti eitamine. See on autorile oluline, kõnetades vaatajat täiesti teadlikult.
Liikumispuude töötuba: Maikel Mõttus
23.05.2026
Kanuti Gildi SAAL
Töötoas uuritakse liikumispuudega inimeste igapäevaseid kogemusi avalikus ruumis ja kultuurisündmustel. Arutletakse ligipääsetavuse, hoiakute ja praktiliste lahenduste üle ning otsitakse viise, kuidas muuta keskkond päriselt kaasavaks. Osalejad saavad nii teadmisi kui ka vahetut kogemuslikku perspektiivi.
Erivajadustega naiste inimõigused lavale: Kristina Amor (Helpific) ja Heleri Luuga
23.05.2026
Kanuti Gildi SAAL
Töötuba loob turvalise ruumi puudega naiste kogemuste jagamiseks ja ühiseks mõtestamiseks. Arutletakse identiteedi, nähtavuse, võimestamise ja ühiskondlike ootuste teemadel. Eesmärk on tugevdada kogukonnatunnet ning tuua esile erinevate lugude väärtus.
Aurelia Minevi kuraatorituur näitusel „Teise pilguga“
22.05.2026
Kanuti Gildi SAAL
Kuraatorituur annab võimaluse tutvuda Aurelia Minevi taktiilsete kaartide näitusega „Teise pilguga“, mis kutsub kogema linnaruumi puudutuse, mälu ja erinevate tajukogemuste kaudu. Näitus toob kokku kuue inimese omanäolised nägemused Tallinnast, avades linnaruumi nende isiklike kogemuste ja tunnetuste kaudu.
Sisearhitektina on Aurelia Mineva tegevus kujunenud peamiselt ligipääsetavuse ja kasutajasõbraliku ruumiloome ümber. Teda huvitab, kuidas ruum saab toetada erinevate inimeste iseseisvust, väärikust ja võrdseid võimalusi ning kuidas arhitektuuris tehtud otsused mõjutavad igapäevast toimetulekut.
“Usun, et arhitektidel ja sisearhitektidel on oluline roll ühiskonna kujundamisel. Mida paremini mõistame ruumi erinevaid kasutajaid, seda terviklikumaid ja toimivamaid keskkondi suudame luua. Seetõttu ei peaks ligipääsetavust käsitlema eraldiseisva nõudena vaid loomuliku osana kvaliteetsest ruumiloomest,” ütleb Aurelia.